Hanked
Riigihangete seadusest tulenevalt avaldame kodulehel SA Tallinna Hambakliinik hankekorra ja hankeplaani. Infot kliiniku hangetest saab riigihangete registri kodulehelt internetiaadressil https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/
Tallinna Hambakliiniku hankeplaan 2024
| Jrk nr | Riigihange nimetus | Läbiviimise aeg | Hankemenetluse liik |
| 1 | IT haldus- ja hooldusteenuste hankimine | II kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 2 | Hambaravi täidismaterjalide ostmine | III kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 3 | Hambatehnilise labori materjalide ostmine | II kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 4 | Hambaimplantaatide ostmine (Ankylos, Straumann, Megagen, Global D) | III kvartal | Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus |
| 5 | Hambaravi käsiinstrumentide ostmine | III kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 6 | Endodontiatarvikute ostmine | III kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 7 | Hambajäljendi võtmise tarvikute ostmine | III kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 8 | Hammaste proteesimise ja ümberbaseerimise toodete ostmine | III kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 9 | Ortodontiliste vahendite ostmine | III kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 10 | Hambahaiguste profülaktika tarvikute ostmine | III kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 11 | Turbiini- ja mikromootori varuosade ostmine | III kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 12 | Ühekordsete meditsiinitarvikute ostmine | II kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 13 | Hambaravitoolide ostmine | IV kvartal | Avatud hankemenetlus |
| 14 | Välistrepi remont ja haljastus Toompuiesteel | III kvartal | Avatud hankemenetlus |
SA Tallinna Hambakliinik hankekord
(kinnitatud SA Tallinna Hambakliiniku juhatuse esimehe 07.03.2022 käskkirjaga nr 2-p)
I Üldsätted
1.Käesolev hankekord (edaspidi ka „kord“) annab juhised SA Tallinna Hambakliinik (edaspidi ka „asutus“ ja/või „hankija“) riigihangete planeerimiseks, korraldamiseks, hanke- ja raamlepingute (edaspidi leping) sõlmimiseks ja lepingute täitmise järelevalveks.
2. Asutus lähtub riigihangete läbiviimisel ja lepingute sõlmimisel riigihangete seadusest (edaspidi RHS), RHS-i alusel kehtestatud õigusaktidest ning käesolevast korrast. Kui hanke teostamisele kohalduvad lisaks RHS-le ka nõuded muudest valdkondlikest õigusaktidest (nt struktuurifondidest finantseeritavad ostud), mis sätestavad rangemad menetlusnõuded, siis tuleb hanke teostamisel rakendada valdkondlikest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
3. Isikud, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võivad muul moel mõjutada riigihanke tulemust, peavad tagama, et nad pole ühegi riigihankes pakkumuse esitanud pakkujaga seotud viisil, mis on käsitletav huvide konfliktina. Riigihanke eest vastutav isik (edaspidi ka „vastutav isik“), hankespetsialist, komisjoni liikmed kinnitavad riigihangete registri vahendusel korraldatavas riigihankes huvide konflikti puudumist riigihanke protokollide allkirjastamisega või vastavasisulise eraldiseisvalt antud kinnitusega. Huvide konflikti olukorra tekkimisel on isikul kohustus teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis juhatust ning vastav isik taandatakse huvide konflikti olemasolul riigihankes otsuste tegemise protsessist.
4. Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb lähtuda RHSis sätestatud vastavatest reeglitest ja arvestada muu hulgas turul kehtiva hinnatasemega. Vajadusel tuleb läbi viia turu-uuring kooskõlas RHSiga.
5. Lisaks punktile 4 tuleb riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvestada muu hulgas järgmiseid põhimõtteid:
5.1. ühe kalendriaasta jooksul samaliigilised, funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde maksumused summeeritakse ja arvestatakse võimalusel üheks riigihankeks;
5.2 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid asja pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka asja hoolduse ja tarvikute eeldatav kogukulu;
5.3 kui riigihanke objektiks oleva asja ostmisega kaasnevad teenused, mis on vajalikud riigihanke lepingu täitmiseks, siis arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka teenuse eeldatav kogukulu.
6. Edukas pakkuja valitakse välja majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõttest lähtuvalt. Majanduslikult soodsaim pakkumus ei ole alati odavaim pakkumus, vaid asutuse jaoks parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid kriteeriume, pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas hankelepingu täitmisel tõenäoliselt tekkivaid kulusid ja olelusringi kulusid.
7. Kõik hankekorras sisalduvad maksumused on ilma käibemaksuta.
II Riigihangete planeerimine
8. Igaks eelarveaastaks koostatakse hankeplaan, mis kinnitatakse asutuse nõukogu poolt ühe kuu jooksul alates asutuse eelarve vastuvõtmisest.
9. Hankeplaani koostamise korraldab asutuse juhatus enne eelarve koostamist.
10. Hankeplaan peab sisaldama vähemalt asjade, teenuste, ehitustööde, sotsiaal- ja eriteenuste riigihankeid, mille eeldatav maksumus on alates 30 000 eurost.
11. Hankeplaan avaldatakse asutuse veebilehel.
12. Hankeplaan koostatakse muu hulgas asutusesisese riigihangete alase töökorralduse paremaks tagamiseks ja selle muutmine toimub vastavalt tekkinud vajadusele. Riigihanke kajastamine hankeplaanis ei kohusta asutust riigihanget läbi viima või riigihanget läbi viima vastavalt hankeplaanis sätestatud andmetele.
13. Juhul, kui riigihange ei ole kantud hankeplaani, siis rahaliste vahendite olemasolul annab juhatus nõusoleku erakorralise riigihanke korraldamiseks jooksvalt, allkirjastades vastava riigihanke korraldamise otsuse.
14. Hankeplaani märgitakse:
14.1. riigihanke objekt;
14.2. riigihanke menetlusliik;
14.3. riigihanke eeldatav maksumus;
14.4. riigihanke eeldatav väljakuulutamise aeg;
14.5 riigihanke eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi.
III Riigihanke eest vastutav isik ja hankespetsialist
15. Riigihanke eest vastutav isik määratakse hankeplaanis. Riigihangete puhul, mida ei kanta hankeplaani, on vastutavaks isikuks töötaja, kelle vastutusvaldkonda hangitav objekt kuulub.
16. Vastutaval isikul on riigihanke läbiviimisel järgmised ülesanded:
16.1. veendub ennehankeprotsessi algatamist eelarvevahendite olemasolus;
16.2. riigihanke läbiviimiseks vajaliku teabe kogumine ning riigihanke ettevalmistamise protsessi õigeaegne algatamine;
16.3. ostumenetluses võrdlevate pakkumuste küsimine, kui vastav tegevus ei ole määratud hankespetsialisti ülesandeks;
16.4. hankeobjektiga seotud sisuliste küsimuste lahendamine (vajalike läbirääkimiste korraldamine, koguse planeerimine, mahu hindamine, eeldatava maksumuse, kvaliteedinõuete määramine jne);
16.5. hankeobjekti kirjelduse, vajadusel pakkumuse hindamiskriteeriumide ja pakkujate kvalifitseerimistingimuste koostamine (kui need ülesanded on antud täitmiseks kolmandale isikule, siis osaleb nende väljatöötamisel);
16.6. sisulistes küsimustes riigihanke tingimuste kohta selgituste andmine;
16.7. pakkumuste vastavuse kontroll ja eduka pakkumuse valimine või selle valikul osalemine;
16.8. lepingu täitmise järelevalve ja sellega seotud teabevahetus;
16.9. riigihangete registris hankeobjekti kohta avaldatava teabe edastamine hankespetsialistile;
16.10. muude hankeobjektiga seotud küsimuste lahendamine.
17. Hankespetsialistil on riigihangete registri vahendusel korraldatavate riigihangete osas järgmised ülesanded (kui need on vastava riigihanke läbiviimisel asjakohased):
17.1. koostab riigihanke alusdokumendid, sh määrab RHS III peatüki riigihangete korral riigihanke alusdokumentides vastava menetluskorra;
17.2. jälgib, et läbi viidava riigihankega oleks kaetud kogu asutuse vajadus vastava objekti ostmisel ja teostab sellest lähtuvalt õige riigihanke menetluse valiku;
17.3. teeb riigihanke väljakuulutamiseks vajalikud toimingud;
17.4. teeb õigeaegselt RHS-st tulenevad toimingud ja kanded riigihangete registris (sh sisestab hanketeate, riigihanke alusdokumendid, lepingu sõlmimise teate jms);
17.5. korraldab riigihanke alusdokumentide väljastamise ning pakkumuste ja taotluste vastuvõtmise ning vajadusel pakkumuste avamise;
17.6. vastutab RHS-s sätestatud tähtaegadest kinnipidamise eest;
17.7. vastab pakkujate ja taotlejate poolt esitatud küsimustele;
17.8. korraldab pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni, kõrvaldamise aluste ja pakkumuste vastavuse kontrollimise ning pakkumuste hindamise. Kui riigihanke läbiviimiseks on moodustatud komisjon, siis teeb seda koostöös komisjoni liikmetega;
17.9. juhib taotlejatega peetavat dialoogi ja pakkujatega peetavaid läbirääkimisi, koostab ning allkirjastab dialoogi ja läbirääkimiste protokollid;
17.10. vormistab protokollid ja/või otsuste eelnõud;
17.11. teavitab taotlejaid ja pakkujaid hankija otsustest;
17.12. korraldab riigihanke käigus loodud ja saadud dokumentatsiooni süstematiseerimise ja säilitamise;
17.13. jälgib lepingu korrektset täitmist, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud;
17.4. muude riigihanke läbiviimisega seotud küsimuste lahendamine;
17.5. tagab, et ei võetaks asutusele lepingu raames täiendavaid rahalisi kohutusi, mis kokkuvõttes kohustaks hankijat korraldama muu käesolevas korras nimetatud riigihanke.
18. Vastutav isik ja hankespetsialist võivad ühes riigihankes olla ka üks ja sama isik.
19. Juhatusel on õigus volitada punktis 17 toodud kohustusi täitma asutuse väliseid isikud.
IV Hankekomisjon
20. Lihthankemenetluse, sotsiaal- ning eriteenuste erimenetluse, ideekonkursi, kontsessioonimenetluse ja hankemenetluste (välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse) läbiviimisel moodustatakse juhatuse otsusega hankekomisjon (edaspidi komisjon). Teistes riigihangetes täidab komisjoni ülesandeid vastutav isik.
21. Komisjoni koosseis on vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni juhib ja komisjoni liikmete vahelist infovahetust korraldab komisjoni esimees.
22. Komisjoni poolt riigihankes tehtavad otsused protokollitakse ja otsused peavad olema põhjendatud.
23. Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osaleb üle poolte komisjoni liikmetest ja otsuseid tehakse lihthäälte enamuse alusel. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. Komisjoni liikmel on õigus jääda eriarvamusele. Eriarvamus vormistatakse kirjalikult.
24. Komisjonil on riigihanke läbiviimisel järgmised ülesanded:
24.1. hanke alusdokumentide läbivaatamine ning kinnitamine;
24.2. vajadusel RHS-s ette nähtud juhtudel laekunud pakkumuste avamine;
24.3. pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrollimine, pakkumuste vastavuse kontrollimine, pakkumuste hindamine ning vastavate otsuste tegemine;
24.4. seisukoha andmine muudes riigihankega seotud küsimustes.
V Väikehange
25. Väikehange on riigihange, mille eeldatav maksumus on:
25.1. asjade ja teenuste puhul väiksem kui 5 000 eurot;
25.2. ehitustööde, eriteenuste, ideelahenduste, teenuste kontsessiooni ja eriteenuste kontsessiooni puhul väiksem kui 10 000 eurot;
25.3. sotsiaalteenuste, sotsiaalteenuste kontsessiooni ja ehitustööde kontsessiooni puhul väiksem kui 50 000 eurot.
26. Väikehanke läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab vastutav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud.
27. Väikehanke korral kohaldatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et ostu läbiviimise protsess toimuks võimalikult efektiivselt, ehk asutusele kaasneks võimalikult väike aja-, raha- ja tööjõukulu. See tähendab, et kui ilma võrdlevaid pakkumusi küsimata suudetakse hanke tulemus saavutada asutuse jaoks mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega, siis ei ole vastutaval isikul kohustust pakkumusi küsida ja võrrelda.
28. Väikehankega seonduv dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
28.1. arve kinnitamise käigus lisatud selgitusi ostuga seonduvate asjaolude kohta (ostu eesmärk jms);
28.2. vajadusel lepingut vastavalt korra punktile 46.
VI Ostumenetlus
29. Ostumenetlus on riigihange, mille eeldatav maksumus on:
29.1. asjade, teenuste puhul vähemalt 5 000 eurot, kuid väiksem kui 30 000 eurot;
29.2. ehitustööde, eriteenuste, ideelahenduste, teenuste kontsessiooni ja eriteenuste kontsessiooni puhul vähemalt 10 000 eurot, kuid väiksem kui 60 000 eurot;
29.3 sotsiaalteenuste, sotsiaalteenuste kontsessiooni ja ehitustööde kontsessiooni puhul vähemalt 50 000 eurot, kuid väiksem kui 300 000 eurot.
30. Ostumenetluse läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab vastutav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud.
31. Kohustused ostumenetluse läbiviimisel:
31.1. Ostumenetluse läbiviimisel tagatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine selliselt, et riigihanke eesmärk saavutatakse mõistlike kulutustega, tagades konkurentsi olemasolu korral pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
31.2. Ostumenetluse läbiviimise eelduseks on juhatuse liikme poolt kinnitatud ostumenetluse algatamise vorm (lisa 1);
31.3. Pakkumused tuleb küsida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolmelt pakkujalt või teostatakse hinnavõrdlus avalikult kättesaadava hinnakirja alusel (internet, kataloogid jms);
31.4. Pakkumuste hindamine toimub vastavalt pakkumuse kutses kirjeldatud kriteeriumitele. Kui kriteeriumeid ei ole sätestatud, siis on hindamise aluseks madalam hind. Edukas pakkumus on õigus valida ka ühe pakkumuse laekumise korral, kui vastutava isiku hinnangul on tegemist mõistliku hinna-kvaliteedi suhtega pakkumusega;
31.5. Eduka pakkumuse eelised kirjeldatakse pakkujatele saadetavas eduka pakkumuse teates;
31.6. Kui pakkumused on küsitud e-posti teel, siis vastutav isik teavitab pakkujaid hanke tulemustest e-posti teel;
31.7. Ostumenetluses võib pakkumuse võtta ainult ühelt isikult:
31.7.1. kui vastutavale isikule teadaolevalt on turul võimalik osta asja, tellida teenust või ehitustöid ainult ühelt pakkujalt ning lisaks RHS § 49 lg 1 p 2-3, lg 3-5 ja § 50 p 1-9 toodud juhtudel;
31.7.2. juhul kui eelnevalt korraldatud ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või kui kõik esitatud pakkumused ei vastanud pakkumuse kutses esitatud nõuetele.
31.8. Hankekorra punkti 31.7 rakendamisel tuleb ühe isiku poole pöördumise asjaolusid kirjalikult põhjendada ostumenetluse algatamise vormil.
31.9. Asutusel on õigus konkurentsi hulka mitte arvata ja pakkumusi mitte küsida isikutelt, kes on varasemalt rikkunud asutusega sõlmitud lepinguid või on kahjustanud asutuse mainet.
32. Ostumenetluse dokumentatsioon säilitatakse vastavas asutusesiseses riigihangete infosüsteemis või digitaalses kaustas ning dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
32.1. juhatuse liikme poolt kinnitatud hanke algatamise vormi;
32.2. pakkumuse kutset, kui see on koostatud;
32.3. pakkumusi;
32.4. ostumenetluse aruanne (lisa 2);
32.5. vajadusel lepingut vastavalt korra punktile 46;
32.6. hankes pakkujatega toimunud kirjavahetust.
VII Lihthankemenetlus
33. Lihthankemenetlus on riigihange, mille eeldatav maksumus on:
33.1. asjade ja teenuste puhul vähemalt 30 000 eurot, kuid väiksem kui 60 000 eurot;
33.2. ehitustööde puhul vähemalt 60 000 eurot, kuid väiksem kui 150 000 eurot;
33.3. teenuste kontsessiooni puhul vähemalt 60 000 eurot, kuid väiksem kui 300 000 eurot.
34. Lihthankemenetluse läbiviimisel lähtutakse RHS § 125 kehtestatud regulatsioonist ning lisaks:
34.1. riigihanke korraldamise otsustab ja komisjoni moodustab juhatus;
34.2. riigihanke alusdokumendid kinnitab komisjon;
34.3. riigihanke alustamiseks esitatakse riigihangete registrile avaldamiseks hanketeade (vastav kohustus puudub riigihanke korraldamisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena);
34.4. riigihankes tehtavad otsused kinnitab komisjon;
34.5. pakkujaga sõlmitakse leping vastavalt korra punktile 46;
34.6. tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt korra punktile 36;
34.7. teatatakse riigihanke lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab hankespetsialist.
35. Lihthankemenetlus on õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 125 lg 3 sätestatud tingimustel. Sellisel juhul ei ole kohustust käesoleva peatüki nõudeid järgida, välja arvatud punkti 34.1 ja 34.4.
36. Lihthankemenetluse dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
36.1. riigihanke alusdokumente ja hanke korraldamise otsust;
36.2. pakkumust või pakkumusi;
36.3. komisjoni poolt kinnitatud hanke otsuseid;
36.4. lepingut;
36.5 riigihankes pakkujatega toimunud teabevahetust.
VIII Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus
37. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on riigihange, mis korraldatakse direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks ja mille lepingu eeldatav maksumus on eriteenuste puhul vähemalt 60 000 eurot ja sotsiaalteenuste puhul vähemalt 300 000 eurot.
38. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel lähtutakse RHS § 126 kehtestatud regulatsioonist ning lisaks:
38.1. riigihanke korraldamise otsustab ja komisjoni moodustab juhatus;
38.2. riigihanke alusdokumendid kinnitab komisjon;
38.3. riigihanke alustamiseks esitatakse riigihangete registrile avaldamiseks hanketeade (vastav kohustus puudub riigihanke korraldamisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena);
38.4. riigihankes tehtavad otsused kinnitab komisjon;
38.5. pakkujaga sõlmitakse leping vastavalt korra punktile 46;
38.6. tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt korra punktile 40;
38.7. teatatakse riigihanke lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab hankespetsialist.
39. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 126 lg 6 sätestatud tingimustel. Sellisel juhul ei ole kohustust käesoleva peatüki nõudeid järgida, välja arvatud punkti 38.1 ja 38.4.
40. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
40.1. riigihanke alusdokumente ja hanke korraldamise otsust;
40.2. pakkumust või pakkumusi;
40.3. komisjoni poolt kinnitatud hanke otsuseid;
40.4. lepingut;
40.5. riigihankes pakkujatega toimunud teabevahetust.
IX Riigihanke hankemenetluse korraldamine
41. Hankemenetlus on riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on:
41.1. asjade ja teenuste puhul vähemalt 60 000 eurot;
41.2. ehitustööde puhul vähemalt 150 000 eurot.
42. Hankemenetlus viiakse läbi vastavalt RHS 2. peatükis konkreetsele hankemenetlusele sätestatud nõuetele ning lisaks:
42.1. riigihanke korraldamise otsustab ja komisjoni moodustab juhatus;
42.2. riigihanke alusdokumendid kinnitab komisjon;
42.3. riigihanke alustamiseks esitatakse riigihangete registrile avaldamiseks hanketeade (vastav kohustus puudub riigihanke korraldamisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena);
42.4. riigihankes tehtavad otsused kinnitab komisjon;
42.5. pakkujaga sõlmitakse leping vastavalt korra punktile 46;
42.6. tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt korra punktile 43;
42.7. teatatakse riigihanke lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab hankespetsialist.
43. Tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt RHS-le, sealhulgas peab dokumentatsioon sisaldama vähemalt:
43.1. riigihanke alusdokumente ja hanke korraldamise otsust;
43.2. pakkumust või pakkumusi;
43.3. komisjoni poolt kinnitatud hanke otsuseid;
43.4. lepingut;
43.5. riigihankes taotlejatega või pakkujatega toimunud teabevahetust.
X Riigihangete erandid ja muud menetlused
44. Riigihangete eranditeks on RHS § 11-12 nimetud objektid või olukorrad, mille hankimisel ei ole vaja RHS-s sätestatud korda järgida. Samuti ei ole kohustust järgida käesoleva korra nõudeid, välja arvatud punktis 3 sätestatu. Riigihanke erandite hankimine summas alates 5000 eurot tuleb eelnevalt kooskõlastada juhatusega.
45. Käesolevas korras täpsemalt mitte reguleeritud riigihanke menetlusliikide osas kohaldatakse riigihanke üldpõhimõtteid ja RHS-s vastavale menetlusliigile sätestatud reegleid.
XI Lepingute sõlmimine ja järelevalve
46. Leping eeldatava maksumusega alates 20 000 eurost sõlmitakse kirjalikus vormis. Lepingu võib kirjalikus vormis sõlmida ka väiksemate summade puhul, kui see hankeobjektist tulenevalt vajalikuks osutub.
47. Lepingu täitmise järelevalvet teostab riigihanke eest vastutav isik.
48. Lepingu täitmise järelevalve tähendab kontrolli selle üle, kas lepingu pooled täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, üleantavate asjade kogust ja kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, vigade tekkimist, garantii kehtivuse ajal pretensioonide esitamist jm.
49. Sõlmitud lepingute muutmisel peab järgmina RHS-s sätestatud korda. Lepingute muutmine tuleb eelnevalt kooskõlastada hankespetsialistiga.
XII Riigihanke dokumenteerimine
50. Riigihanke eest vastutav isik (riigihangete registri vahendusel korraldatavate riigihangete osas hankespetsialist) jälgib, et kõik asjaomase riigihanke käigus kuni lepingu sõlmimiseni saadud ja loodud dokumendid (sh hanke alusdokumendid, saabunud pakkumused, riigihanke otsused koos lisadega, kirjad ja e-kirjad, teated, märgukirjad jms) oleks säilitatud vastavalt asutuse dokumendihalduse reeglitele.
51. Kui riigihange on läbi viidud e-riigihangete keskkonnas, siis nimetatud keskkonnas saadud ja loodud dokumente asutuse dokumendiregistris eraldi ei säilitata, need säilitatakse e-riigihangete keskkonnas.
52. Riigihankes esitatud pakkumuse sisu tohib avalikustada ainult RHS-s sätestatud ulatuses.