Piimahammaste alged hakkavad moodustuma juba embrüonaalse arengu 6.−7. nädalal, jäävhammaste alged 5. raseduskuul. Loote normaalse arengu puhul moodustub 20 piimahamba ja 28−32 jäävhamba alget.
Piimahammaste suhulõikumine algab enamasti 6.–8. elukuul ja lõpeb harilikult 2–2,5 eluaastaks. Hammaste suhulõikumisel on lapsed sageli rahutud, muutuvad virilaks, topivad käsi ning asju suhu ja süljeeritus suureneb. Lõikuv hammas surub igeme pingule, see muutub punetavaks ja valulikuks. Võib esineda ka kehatemperatuuri tõus. Samuti suureneb vedeliku kadu organismist, mille vältimiseks tuleks anda lapsele rohkesti juua.
Hammaste lõikumise perioodil tuleks masseerida lapse igemeid närimisrõngaga või sõrme ümber mähitud puhta marliga. Igemetele võib kanda rahustavat geeli. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suuhügieenile. Kuna vastsündinul hambad puuduvad, siis ei ole ka bakteritel suus mugavaid kinnituskohti. Hammaste lõikumisel kinnituvad bakterid nendele koheselt.
Väikelapse hammaste puhastamine
Hammaste puhastamisega tuleb alustada kohe peale esimese hamba suhulõikumist. Väikeste hammaste peale kleepub kergesti toitu, mis on suurepärane kinnitumiskoht bakteritele – moodustub hambakatt. Bakterid võivad beebi suhu sattuda ka siis, kui ema puhastab või niisutab lapse lutti oma suus, suudleb last suule või toidab last lusikaga, pannes selle vahepeal oma suhu.
Et hambaemail ei kahjustuks, tuleb hambakatt eemaldada kohe. Puhastamiseks saab kasutada spetsiaalset näpuharja või pehmet, imikutele mõeldud hambaharja, nende puudumisel aga ka puhast marlitükikest. Imiku ja väikelapse hambahari on väga pehmete harjastega ja väikese peaga, et mahuks korralikult suhu ja ei teeks haiget õrnadele igemetele. Hambapastat võib hakata kasutama siis, kui laps oskab juba suud loputada. Kasutada tohib ainult väikelastele mõeldud hambapastat.
Lutipudelikaaries
Lutipudelikaaries on tõsine väikelaste hambahaigus, mis tekib, kui lapse hambad puutuvad liiga sagedasti ja pikalt kokku toidus ja joogis sisalduvate suhkrutega. Eriti laastavalt mõjub hammastele ööseks voodisse kaasaantav lutipudel, milles on piim, mõni toidusegu või mahl. Suus elavad bakterid toituvad suhkrust ja toodavad happeid, mis omakorda kahjustavad hambavaapa, uhtudes sealt välja mineraalaineid. Hammaste välispind muutub poorseks, tekivad valged laigud, mis hiljem tumenevad ja suurenevad. Kõige sagedamini kahjustuvad esihambad, millest halvimal juhul jäävad järele vaid mustad tüükad. Lisaks kõrgenenud kaarieseriskile põhjustab pikaaegne lutipudeli kasutamine hambumushäirete teket.
Oluline on last hambapesuga harjutada maast-madalast peale, et ta teaks, et pesemata hammastega magama ei minda. Kui lapsel on peale hambapesu janu, tohib joogiks kasutada ainult puhast vett, mitte morssi ega magusaid mahlu, mis nullivad hoolsa hambapesu tulemuse.
Viieseks saades peaks laps hammaste pesemisega ise hakkama saama. Täiskasvanu ülesanne on teda abistada ja vaadata, et töö hästi tehtud saaks.
Kõige olulisem väikelapse suuhoolduse juures:
- lutipudeliga magama ei minda - magamise ajal ei suuda lapse sülg tema suud kaitsta, kuna süljevool on väiksem;
- janu kustutamiseks kasutada puhast joogivett;
- õige ja järjepidev suuhooldus;
- lapsevanema isiklik eeskuju.
|
